Mis kuriteod kuuluvad kaitsepolitsei uurimisalluvusse?

Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuuluvad kuriteod on sätestatud kahes õigusaktis:

Kriminaalmenetluse seadustiku §-i 212 lõigetes 1 ja 4 ning
Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007 määruses nr 193 „Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus”

Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuulub:

inimsusvastane kuritegu (KarS § 89);
genotsiid (KarS § 90);
agressioon (KarS § 91);
sõjapropaganda (KarS § 92);
keelatud relvade tootmine ja levitamine (KarS § 93);
piraatlus (KarS § 110);
õhusõiduki kaaperdamine (KarS § 111);
lennuohutusvastane rünne (KarS § 112);
tapmine, kui see on toime pandud lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega (KarS § 114 p 7);
vaenu õhutamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg või kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt (KarS § 151 lg 2);
Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus (KarS § 231);
riigireetmine (KarS § 232);
välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevus (KarS § 233);
salakuulamine (KarS § 234);
Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus (KarS § 235);
üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu (KarS § 236);
terrorikuritegu (KarS § 237);
terroristlik ühendus (KarS § 237');
terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele (KarS § 237'');
terrorikuriteo rahastamine ja toetamine (KarS § 237''');
riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine (KarS § 241);
riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine ettevaatamatusest (KarS § 242);
asutusesisese teabe edastamine (KarS § 243);
tungimine diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tagajärg või põhjustatud suur kahju (KarS § 248 lg 2 p 2 ja lg 3);
võimuhaaramine kaitsejõududes (KarS § 251);
tungimine riigikaitseliselt tähtsale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus (KarS § 252 lg 2 p 2 ja lg 3);
kuritegelik ühendus (KarS § 255) ja kuritegeliku ühenduse organiseerimine (KarS § 256), kui kuritegeliku ühenduse eesmärgiks on KarS §-ides 237-237''' või §-is 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui kuritegeliku ühenduse liikmeks on Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli või kohtu kõrgem ametnik või ametnik, kes on teenistuses politsei ja piirivalve seaduse §58 lõikes1 nimetatud ametikohal, või kaitseväelane, kes on teenistuses kaitseväeteenistuse seaduse §22 lõike2 punktides1-7 nimetatud ametikohal, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht või kui kuriteo on toime pannud avalik-õigusliku või riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;
omastamine (KarS § 201), usalduse kuritarvitamine (KarS § 217''), riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine (KarS § 291'), pistise võtmine (KarS § 293), altkäemaksu võtmine (KarS § 294), pistise vahendus (KarS § 295), altkäemaksu vahendus (KarS § 296), pistise andmine (KarS § 297), altkäemaksu andmine (KarS § 298), mõjuvõimuga kauplemine (KarS § 298'), ametialane võltsimine (KarS § 299) või toimingupiirangu rikkumine (KarS § 300'), kui kuriteo on toime pannud Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli või kohtu kõrgem ametnik või ametnik, kes on teenistuses politsei ja piirivalve seaduse §58 lõikes1 nimetatud ametikohal, või kaitseväelane, kes on teenistuses kaitseväeteenistuse seaduse §22 lõike2 punktides1-7 nimetatud ametikohal, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht või kui kuriteo on toime pannud avalik-õigusliku või riigi osalusega või riigi asutatud juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;
ebaseaduslik süüdistuse esitamine (KarS § 310);
kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahenditegemine (KarS § 311);
süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine (KarS § 311'''), kui teo objektiks on kriminaalmenetluse ebaseaduslik lõpetamine või ebaseadusliku lõpetamise loa andmine ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või ametnik, kes on teenistuses politsei ja piirivalve seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud ametikohal;
kohtumenetlust tagava toimingu ebaseaduslik kohaldamine (KarS § 313), kui kuriteo on toime pannud kohtunik, prokurör või ametnik, kes on teenistuses politsei ja piirivalve seaduse §58 lõikes1 nimetatud ametikohal;
ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine (KarS § 315), kui kuriteo on toime pannud ametnik, kes on teenistuses politsei ja piirivalve seaduse §58 lõikes1 nimetatud ametikohal, või jälitusasutuse kõrgem ametnik;
tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine (KarS § 316), kui kuriteo on toime pannud kohtunik, prokurör või ametnik, kes on teenistuses politsei ja piirivalve seaduse §58 lõikes1 nimetatud ametikohal;
kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine (KarS § 316'), kui kuriteo on toime pannud kohtunik, prokurör või ametnik, kes on teenistuses politsei ja piirivalve seaduse §58 lõikes1 nimetatud ametikohal;
massilised korratused kinnipidamiskohas, kui see on toime pandud lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui selle käigus on tekitatud raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm (KarS § 327 lg 2 ja 3), kui kuriteo objektiks on lõhkeseadeldis või lõhkeaine;
keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljavedu (KarS § 392), kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine, laskemoon koguses üle 30 padruni või tulirelv, v.a juhud, mil on täidetud osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded;
plahvatuse tekitamine, kui on kasutatud lõhkeseadeldist või lõhkeainet või kui see on toime pandud tuumaenergia abil, ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes (KarS § 405 lg 2 ja 3);
lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine (KarS § 414), kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg;
lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine (KarS § 415);
lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine (KarS § 416), kui teo objektiks oli lõhkematerjal.

Prindi