Mis kuriteod kuuluvad kaitsepolitsei uurimisalluvusse?

Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuuluvad kuriteod on sätestatud kahes õigusaktis:

Kriminaalmenetluse seadustiku §-i 212 lõigetes 1 ja 4 ning
Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007 määruses nr 193 „Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus”

Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuulub:

inimsusvastane kuritegu (KarS § 89);
genotsiid (KarS § 90);
agressioon (KarS § 91);
sõjapropaganda (KarS § 92);
keelatud relvade tootmine ja levitamine (KarS § 93);
piraatlus (KarS § 110);
õhusõiduki kaaperdamine (KarS § 111);
lennuohutusvastane rünne (KarS § 112);
tapmine, kui see on toime pandud lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega (KarS § 114 p 7);
vaenu õhutamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg või kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest või kui see on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt (KarS § 151 lg 2 );
Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus (KarS § 231);
riigireetmine (KarS § 232);
välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevus (KarS § 233);
salakuulamine (KarS § 234);
Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus (KarS § 235);
üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu (KarS § 236);
terrorikuritegu (KarS § 237);
terroristlik ühendus (KarS § 237’);
terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele (KarS § 237’’);
terrorikuriteo rahastamine ja toetamine (KarS § 237’’’);
riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine (KarS § 241);
riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine ettevaatamatusest (KarS § 242);
asutusesisese teabe edastamine (KarS § 243);
rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele (KarS § 244);
rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele (KarS § 246);
tungimine diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tagajärg või põhjustatud suur kahju (KarS § 248 lg 2 p 2 ja lg 3);
võimuhaaramine kaitsejõududes (KarS § 251);
tungimine riigikaitseliselt tähtsale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus (KarS § 252 lg 2 p 2 ja lg 3);
kuritegelik ühendus (KarS § 255) ja kuritegeliku ühenduse organiseerimine (KarS § 256), kui kuritegeliku ühenduse eesmärgiks on KarS §-ides 237-237’’’ või §-is 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui kuritegeliku ühenduse liikmeks on Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu kõrgem ametnik või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht;
omastamine (KarS § 201), pistise võtmine (KarS § 293), altkäemaksu võtmine (KarS § 294), pistise vahendus (KarS § 295), altkäemaksu vahendus (KarS § 296), pistise andmine (KarS § 297), altkäemaksu andmine (KarS § 298), ametialane võltsimine (KarS § 299) või toimingupiirangu rikkumine, kui see on toime pandud ulatuses üle 5 miljoni krooni või kui tehing või otsus on tehtud korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 p-des 7 või 8 nimetatud piirangut rikkudes (KarS § 300’ lg 2), kui kuriteo on toime pannud Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu kõrgem ametnik või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht;
ebaseaduslik süüdistuse esitamine (KarS § 310);
kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (KarS § 311);
süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine (KarS § 311’’’), kui teo objektiks on kriminaalmenetluse ebaseaduslik lõpetamine või ebaseadusliku lõpetamise loa andmine ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse;
ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine (KarS § 315), kui kuriteo on toime pannud politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või jälitusasutuse kõrgem ametnik;
tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine (KarS § 316), kui kuriteo on toime pannud prokurör või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse;
massilised korratused kinnipidamiskohas, kui see on toime pandud lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui selle käigus on tekitatud raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm (KarS § 327 lg 2 ja 3), kui kuriteo objektiks on lõhkeseadeldis või lõhkeaine;
keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljavedu (KarS § 392), kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon;
plahvatuse tekitamine, kui on kasutatud lõhkeseadeldist või lõhkeainet või kui see on toime pandud tuumaenergia abil, ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes (KarS § 405 lg 2 ja 3);
lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine (KarS § 414), kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg;
lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine (KarS § 415);
lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine (KarS § 416), kui teo objektiks oli lõhkematerjal.

Prindi