Mis on korruptsioon?

Korruptsioon (ladina corruptio rikutus, moraalne laostumus, äraostetavus) tähendab kõige levinuma definitsiooni kohaselt ametiseisundi ja sellest tulenevate õiguste kuritarvitamist isikliku rikastumise või muudel omakasu eesmärkidel. Korruptsiooni on aga praktikas sageli raske üheselt defineerida, mistõttu on tähtis mõista selle sisu. Korruptsiooni teadvustamine võib olla individuaalne, kuid üldpõhimõtted kujundab ühiskond ning need sätestatakse seadusandliku võimu kaudu õigusaktides. Ametiisikute korruptiivset tegevust iseloomustatakse kõige sagedamini korruptiivse tulu aspektist – altkäemaksu või pistise andmine/võtmine. Seejuures makstakse altkäemaksu juhul, kui tahetakse saada ebaseaduslikku tulemust, ning pistist juhul, kui tahetakse saada seaduses lubatud tulemust. Näiteks kui ametiisikul on õigus kodanikule dokument väljastada, kuid ta võtab selle eest ebaseaduslikult raha, siis on see pistis. Kui ametiisikul ei ole seda õigust, on dokumendi väljastamisel raha eest tegemist altkäemaksuga.

Peale selle eristatakse iseloomustava näitajana juhuslikku korruptsiooni süstemaatilisest korruptsioonist. Juhusliku korruptsiooniga on riigis seotud väike osa ametiisikutest ning rakendatavad vastumeetmed on üldjuhul efektiivsed. Süstemaatiline korruptsioon aga osutab probleemi märkimisväärsele ulatusele ning kontrollimehhanismide vähesele tõhususele.

Üdiselt on levinud arusaam, et korruptsioon on eelkõige iga riigi siseprobleem erinevalt näiteks terrorismist ja rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest. Viimastel aastatel on siiski kogu maailmas üha rohkem teadvustatud korruptsiooni otsest või kaudset seost kuritegevuse levikuga ning sellest tulenevalt riikideülese julgeoleku tagamisega.