Kuidas võideldakse korruptsiooniga?

Korruptsiooniga võitlemine on mitme riigiasutuse ühine töö ametialaste süütegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks. Selleks on Vabariigi Valitsus koostanud korruptsioonivastased strateegiad aastateks 2004–2007 ning 2008–2012, mille elluviimist koordineerib Justiitsministeerium.

• Ennetamisel on peamiseks vahendiks inimeste teadlikkuse suurendamine teavituskampaaniate ja muu avalikkusega suhtlemise kaudu. Samuti tuleb korruptsiooniohtlikes valdkondades töötavaid inimesi koolitada, et anda neile juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks.
• Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks majanduslike huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid.
• Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt pistise või altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel.

Kaitsepolitseiameti roll korruptsioonivastases võitluses

Korruptsioonikuriteod on iseloomult varjatud ja kokkuleppelised kuriteod, mida on väga raske paljastada. Üldjuhul teavad korruptiivsest teost vaid kaks isikut nt altkäemaksu saaja ja andja. Kuna mõlemad pooled saavad teost isiklikku kasu ning kolmandate isikute huve see tõenäoliselt kahjustab, siis see teadmine jääbki nende vahele. Õiguskaitseorganid kasutavad erinevaid uurimismeetodeid, et saada jälile korruptiivsetele kokkulepetele, mida tavaelus on raske või isegi võimatu märgata. Peale kurjategijate päevavalgele toomise on korruptsioonikuritegudes oluline kriminaaltulu avastamine, jälitamine ja arestimine.

Korruptsioonisüütegude menetlejateks on politseiprefektuurid ja Kaitsepolitseiamet. Kaitsepolitseiametile on pandud ülesandeks menetleda korruptsioonisüütegusid, mille on toime pannud kõrgemad riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud: Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu kõrgem ametnik või politseiametnik, kelle ametikoht kuulub 5.–10. ametiastmesse, või Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Jõhvi kohaliku omavalitsuse juht.