Terrorismi mõiste

Terrorismi üleüldiselt aktsepteeritavat definitsiooni ei ole siiani veel suudetud anda. Samas on terrorismi definitsioon olemas iga riigi õigusaktides, samuti on ühtses definitsioonis kokku leppinud mõned regionaalsed organisatsioonid (nagu nt Araabia Liiga). Sellegipoolest ei ole siiani jõutud kokkuleppeni ühise arusaama sätestamiseks ja eelkõige seetõttu, et ei ole üheselt mõistetavalt suudetud eristada terrorismi sellele lähedastest nähtustest, eelkõige separatismist, vabadusvõitlusest, revolutsioonist. Tulemuseks ongi erialases kirjanduses levinud suhteliselt küüniline tõdemus, et ühe riigi terrorist on teise riigi vabadusvõitleja.^[1]

Eesti õigusruumis leiame terrorismi definitsiooni karistusseadustiku §-ist 237:

Terrorikuritegu
(1) Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda, – karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

Peale terrorikuriteo on karistusseadustiku järgi karistatav terroristlikku ühendusse kuulumine (§ 237¹), terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele (§ 237² ) ning terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamine ning toetamine (§ 237³).