Korruptsiooni kuriteod

2013. aasta

Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea endine nõunik Ivo Parbus mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Kristiine linnaosa vanema endine asetäitja Aleksander Raide KarS § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  ning SA Jüri Vilmsi Sihtkapital juhatuse liige Elmar Sepp KarS § 293 lg 2 p 1, 2, 4 ja § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Parbus võttis mitme äriühingu esindajalt ja eraisikult asjana, kinkekaartide ja -tšekkidena ning sularahas isiklikult korduvalt pistist kokku 140 410 krooni väärtuses ning lisaks nõustus pistise saamisega veel vähemalt 10 000 krooni väärtuses. Üheks pistise lubajaks ja maksjaks I. Parbusele oli linnaametnikuna töötanud A. Raide. Samuti nõustus I. Parbus E. Seppa poolt kihutatuna nõudma ja võtma mitme äriühingu esindajalt korduvalt vastu pistist kokku 800 000 krooni väärtuses, mis kanti annetustena SA Jüri Vilmsi Sihtkapital pangakontole. Vastutasuks saadud pistise eest aitas I. Parbus ametiisikuna järelevalve teostamise käigus lahendada samade isikute huvides mitmete kinnistute detailplaneeringute menetlemisel tekkivaid probleeme ning kiirendada nende menetlemist Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. Samuti osutas I. Parbus ametiisikuna vastutasuks saadud pistise eest järelevalve teostamise käigus kaasabi ühe hoone ebaseadusliku juurdeehituse seadustamiseks esitatud ehitusloa taotluse menetlemisele. Kohus karistas I. Parbust 3 aasta pikkuse vangistusega ning A. Raidet ja E. Seppa 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 5 kuud vangistust. Kuritegude toimepanemises osalenud äriühinguid karistati rahaliste karistustega kokku 1 350 000 euro suuruses summas.

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse endine ülemkomissar Marek Tiirats mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4 ning § 418 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Tiirats omastas ametiisikuna korduvalt isikute grupis koos Lõuna Politseiprefektuuri endise politseiprefekti Aivar Otsalti ja kriminaaltalituse komissari Janek Pritsiga prefektuuri ametisõidukite tankimiseks ettenähtud mootorikütust. Samuti käitles M. Tiirats ebaseaduslikult kahte tulirelva, omamata relvade käitlemiseks vajalikku soetamis- ja relvaluba. Kohus karistas M. Tiiratsit rahalise karistusega.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna Põlva büroo endine juhataja Margus Lehiste mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 22 lg 3 ning KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Lehiste küsis ja võttis riiklikku järelevalvet teostava ametiisikuna korduvalt vastu altkäemaksu ühelt eraisikult, võimaldades tal vastutasuna teostada ebaseaduslikult püügikeelu aegadel mõrdadega kalapüüki. Samuti aitas M. Lehiste ametiisikuna kaasa Riigimetsa Majandamise Keskusele kuulunud metsamaterjali omastamisele. Kohus karistas M. Lehistet 2 aasta 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 4 aastase katseajaga.

Marko Loim mõisteti süüdi KarS § 275 ja 319 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Loim laimas Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo talituse juhti, rääkides mitmele tuttavale isikule, et politseiametnik on temalt isiklikult võtnud vastu raha vastutasuna oma ametipositsiooni ärakasutamise eest raha maksja huvides. Seejuures oli M. Loim teadlik, et politseiametnik tegelikult midagi sellist teinud ei ole. Samuti esitas M. Loim Kaitsepolitseiametile avalduse, mis sisaldas teadvalt vale kuriteokaebust sama politseiametniku poolt väidetavalt toimepandud pistise ja altkäemaksu võtmise kohta. Kohus karistas M. Loimi koos talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga kokku 2 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse.

2012. aasta

Kaitsepolitseiameti endine juhtivspetsialist Indrek Põder mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Põder sai mitmelt eraisikult korduvalt suures ulatuses kokku vähemalt 276 198 euro suuruses summas altkäemaksu, millest 178 358 eurot läks vahetult tema isiklikku kasutusse. Lisaks nõudis I. Põder mitmelt eraisikult veel altkäemaksu kokku vähemalt 1 577 772 euro suuruses summas. I. Põder lubas vastutasuks kasutada ja ka kasutas ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit politseiametnikuna samade eraisikute huvides. Kohus karistas I. Põder’it 4 aasta pikkuse vangistusega.

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo endine vanemuurija Maksim Viks mõisteti süüdi KarS § 294 lg 1 ja § 25 lg 2, § 418 lg 2 p 1 ja § 418¹ lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Viks võttis ühelt eraisikult kokku 2 000 eurot altkäemaksu, lubades vastutasuks sama eraisiku huvides kasutada ebaseaduslikult ära oma ametialast positsiooni ning kriminaalpolitseinikule kättesaadavaid töövahendeid ja informatsiooni. Lisaks soetas M. Viks ebaseaduslikult endale registreerimata sileraudse jahipüssi, vintpüssi relvaluku ning tsiviilkäibes keelatud eriohtlikkusega laskemoona, hoides neid oma elukohas ja sõiduautos. Kohus karistas M. Viksi 2 aasta ja 7 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 5 kuud vangistust.

Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni endine peainspektor-nõunik Tõnis Saariste mõisteti süüdi KarS § 291¹, § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. T. Saariste jättis ametiisikuna tõkestamata oma tuttavate poolt toimepandud kalapüüginõuete tõsised rikkumised ning osutas nendele rikkumistele omapoolset kaasabi. Seejuures sai T. Saariste samadel tuttavatel oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest korduvalt altkäemaksu. Samuti võttis T. Saariste ühe kalaäris tegutseva äriühingu juhatuse liikmelt vastu pistist, jättes vastutasuna sama äriühingu osas riikliku järelevalve teostamata. Kohus karistas T. Saaristet 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 1 kuud ja 1 päeva vangistust. 

Koidula piiritollipunkti endine tolliinspektor Andres Vako mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Vako võttis isikute grupis koos ametialaste kuritegude toimepanemises 2007. aastal osaliselt süüdi mõistetud tolliinspektoritega ühelt eraisikult altkäemaksu kokku 236 000 krooni suuruses summas. Vastutasuks lubasid tolliinspektorid oma tööl oleku ajal sama eraisiku poolt veetava kauba (sh. piraatkauba) takistamatult Venemaalt Eesti Vabariiki, vajadusel ilma täieliku tollikontrolli teostamata. Kohus karistas A. Vakot 2 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 2 aastase katseajaga, kusjuures koheselt kuulus mõistetud karistusest ärakandmisele 4 kuud ja 26 päeva.

Murru Vangla vangistusosakonna endine valvur Olaf Tšarnetski mõisteti süüdi KarS § 113 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. O. Tšarnetski aitas ametiisikuna kaasa vanglas kinnipeetava isiku tapmisele, toimetades ta ühe eluaegselt kinnipeetava isiku palvel teiste kinnipeetavate kambrisse, kus talle arveteõiendamise käigus tekitati eluohtlikud kehavigastused. Seejärel toimetas O. Tšarnetski eluohtlikult vigastatud kinnipeetava, teda kahelt poolt talutanud kinnipeetava abil tagasi oma kambrisse, kus ta samal õhtul suri saadud vigastustesse. Kohus karistas O. Tšarnetskit 3 aasta pikkuse vangistusega.

Veterinaar- ja Toiduameti endine peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Razumovski sai oma venna vahendusel Venemaale ja Ukrainasse külmutatud kala termosvagunitega vedavatelt ärimeestelt kokku 10 662 euro suuruses summas pistist vedu lubavate sertifikaatide väljastamise eest. Kohus karistas V. Razumovskit 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemide talituse juhataja Jaanus Christoffel mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Christoffel sai ühe äriühingu esindajalt pistisena tasuta Iirimaa reisi ja restorani kinkekaardi kokku 684,25 euro väärtuses, kindlustades vastutasuks ministeeriumi infotehnoloogiavahendite soetamise samalt äriühingult. Kohus karistas J. Christoffelit 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Põhja Regionaalse Maanteeameti endine direktor Erkki Mikenberg mõisteti süüdi KarS § 400 lg 1, 2 ja § 22 lg 2 (alates 27.02.2010.a KarS § 400 lg 2 p 1, 3 ja lg 4 ning § 22 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. E. Mikenberg kallutas ametiisikuna oma tuttava äriühingut sõlmima konkurentsi kahjustavat kokkulepet ning kooskõlastama hinna- ja muid tingimusi ühe riigile kuuluva äriühinguga, tagades seeläbi riigimaanteede defektide inventeerimise tööde riigihanke suunamise oma tuttava äriühingule. Kohus karistas E. Mikenbergi rahalise karistusega.

Keskkonnainspektsiooni haldusosakonna endine vanemspetsialist Raivo Kütt mõisteti süüdi KarS § 300¹ lg 2 ja § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. R. Kütt suunas kahel korral Keskkonnainspektsiooni poolt läbiviidud mootorpaatide ning nende lisavarustuse soetamise riigihanked oma tuttavate äriühingute kaudu talle endale kuuluvale äriühingule, rikkudes sellega korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses. Lisaks sõlmis R. Kütt talle kuuluva äriühingu nimel ja huvides tuttavate äriühingutega konkurentsi kahjustava kokkuleppe, mille eesmärgiks oli võita Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud uurimislaeva ja selle lisaseadmete soetamise riigihange. Kohus karistas R. Kütti rahalise karistusega.

Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse endine direktor Mati Songisepp mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Songisepp sai kahe äriühingu esindajatelt kokku 144 082,94 euro suuruses summas pistist neilt Tallinna linna liikluskorraldusvahendite paigaldus- ja hooldustööde tellimise, vastuvõtmise ja tasu maksmise korraldamise eest. Kohus karistas M. Songiseppa 3 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna endine juhataja Boris Goldman mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Tartu Annelinna Gümnaasiumi endine direktor Jevgenia Lindevaldt KarS § 201 lg 2 p 2, 3, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. B. Goldman omastas isikute grupis talle usaldatud Tartu linna vara kokku 15 660,56 euro suuruses summas, kasutades Tartu Linnavalitsuse poolt soetatud kaubamaja kinkekaarte muuhulgas isiklike ostude eest tasumiseks. Lisaks omastas B. Goldman isikute grupis talle usaldatud Tartu linna vara veel kokku vähemalt 1 302,58 euro suuruses summas, kinnitades ühe äriühingu poolt Tartu Linnavalitsusele esitatud arved, mis sisaldasid muuhulgas B. Goldmani isiklikke kulutusi. Samuti omandas B. Goldman Tartu linnalt omastatud fotoaparaadi koos mälukaartidega ning kasutas neid oma isiklikuks tarbeks. J. Lindevaldt omastas isikute grupis talle usaldatud Tartu linna vara kokku 77 163,37 euro suuruses summas, aktsepteerides kahe äriühingu poolt Tartu Annelinna Gümnaasiumile esitatud fiktiivsed arved ja nende alusel põhjendamatute väljamaksete tegemise. Kohus karistas B. Goldmani 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga ning J. Lindevaldti 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aastase katseajaga.

2011. aasta

Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Indrek Ploompuu mõisteti süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. I. Ploompuu sai ühelt eraisikult kokku 40 762 krooni suuruses summas altkäemaksu sama eraisiku võimalikele seaduserikkumistele reageerimata jätmise ning tööülesannete käigus talle teatavaks saanud informatsiooni lekitamise eest. Kohus karistas I. Ploompuud osaliselt reaalse vangistusega.

Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissar Ilmar Ojasoo mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 ning § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Ojasoo omastas politseis hoiul olevaid asitõendeid ning võltsis ametiisikuna ametlikku dokumenti. Kohus karistas I. Ojasood rahalise karistusega.

Põhja maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Marko Heinsoo mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Heinsoo võttis ühelt eraisikult vahendaja kaudu korduvalt vastu altkäemaksu kokku 20 200 krooni suuruses summas oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise ning asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe edastamise eest. Kohus karistas M. Heinsood tingimisi vangistusega.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Kristo Kärmas mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Kärmas osales Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme hindamiskomisjoni töös, ministeeriumi poolt korraldatud keskkonnaalase riigihanke ettevalmistamises ning erinevate reoveepuhastite rekonstrueerimiseks vajalike saastetasu asendamise taotluste menetlemisel, tegutsedes seejuures oma ametiseisundit ära kasutades mitme äriühingu huvides. Vastutasuks äriühingute huvides tegutsemise eest tellisid samad äriühingud veemajandusega seotud nõustamis- ja projekteerimisteenuseid K. Kärmaselt viimasega seotud äriühingu kaudu kokku 355 022 krooni ulatuses, võimaldades sellega K. Kärmasel teha pistisena täiendava isikliku tulu teenimise eesmärgil tööd. Kohus karistas K. Kärmast vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Valga maavanem Georg Trašanov mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. G. Trašanov võttis maakonna bussiliinidel veoteenust osutavate äriühingute esindajatelt kokku 130 000 krooni altkäemaksu ja pistist, tehes vastutasuks samadele äriühingutele hankemenetlustes soodustusi. Kohus karistas G. Trašanovit osaliselt reaalse vangistusega.

Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna meditsiiniteenistuse meditsiiniressursside planeerimisjaoskonna staabiohvitser leitnant Aivo Loigom mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 ja § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Loigom võttis meditsiinitehnika müügiga tegeleva äriühingu esindajalt korduvalt kokku 160 000 krooni pistist ja altkäemaksu sama äriühingu poolt esitatud pakkumuste edukaks tunnistamise eest Eesti Kaitseväe meditsiinitarvikute ja -seadmete ostmise hankemenetlustes. Kohus karistas A. Loigomit osaliselt reaalse vangistusega.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus IT arendusjuht Margus Kanter mõisteti süüdi KarS § 209 lg 2 p 1¹ ja § 294 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Kanter nõudis ühelt äriühingult korduvalt 80 000 krooni altkäemaksu sihtasutuse infotehnoloogiahangete suunamise eest, lubades seejuures äriühingul esitatud pakkumisi kunstlikult suurendada. Lisaks lasi M. Kanter isikliku varalise kasu saamise eesmärgil kelmuse teel maksta sihtasutusel kinni ühe tuttava äriühingu fiktiivseid arveid tööde eest, mida tegelikkuses ei tehtud. Kokku tekitas M. Kanter oma tegevusega sihtasutusele üle 331 984 krooni suuruse kahju. Kohus karistas M. Kanterit tingimisi vangistusega.

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum tehnikateenistuse meditsiinitehnika ja -tehnoloogia osakonna juhataja Andrus Aavik mõisteti süüdi KarS § 209 lg 2 p 11 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Aavik lasi ühel meditsiinitehnika müügiga tegeleval äriühingul maksta kinni enda ja oma lähedaste puhkuse- ja koolitusreise. Seejuures lubas A. Aavik ettevõttel esitada tehtud kulutuste tasaarvelduseks hiljem fiktiivsed arved SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum tööde eest, mida tegelikkuses ei teostatud. Äriühingu poolt esitatud fiktiivsed arved aktsepteeris kliinikumi nimel A. Aavik oma ametiülesandeid täites ise, luues sellega sihtasutusele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Lisaks lasi A. Aavik ühel teisel meditsiinitehnika müügiga tegeleval äriühingul maksta salaja kinni enda puhkusereisi kulud, luues ettevõttele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kokku sai Andrus Aavik toimepandud kuritegude tulemusena varalist kasu 176 125,4 krooni ulatuses, tekitades sihtasutusele ka varalist kahju. Kohus karistas A. Aavikut tingimisi vangistusega.

Narva linna abilinnapea Sofja Homjakova mõisteti süüdi KarS § 311² ja § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Homjakova andis talle alluva munitsipaalasutuse ametnikule korduvalt korraldusi teadvalt ebaseadusliku väärteootsuse tegemiseks oma tuttava kasuks. Kohus karistas S. Homjakovat rahalise karistusega.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Toomas Õispuu mõisteti süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning vandeadvokaat Viktor Kaasik KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T. Õispuu võttis V. Kaasikult pistisena 10 000 eurot soodustingimustega laenu, aidates vastutasuks ametiisikuna aktiivselt kaasa V. Kaasiku poolt esindatava detailplaneeringu menetlemise korraldamisele. Kohus karistas T. Õispuud tingimisi vangistusega ning V. Kaasikut rahalise karistusega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Kaimo Järvik mõisteti süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning Tallinna kohtutäitur Priit Lantin KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. K. Järvik eelistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt määratud, kuid tasumata jäänud rahatrahvi nõuete sundtäitmise menetluste läbiviimisel kohtutäitur P. Lantinit teiste Tallinna linnas tegutsetavate kohtutäiturite ees. Vastutasuks sai K. Järvik P. Lantinilt sularahas 9 500 eurot pistist. Kohus karistas K. Järvikut osaliselt reaalse vangistusega ja P. Lantinit rahalise karistusega.

Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviir mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Oviir lubas võtta ja võttis korduvalt ühtekokku 383 840 krooni ulatuses pistist munitsipaalkorterite üürilepingute pikendamise ja linnaosa ehitustellimuste suunamise eest oma tuttavate ehitusettevõtetele. Pistist maksti A. Oviirile nii sularahas ja ülekannetega pangakontodele kui ka tasuta teenuste ja asjadena. Kohus karistas A. Oviiri tingimisi vangistusega.

2010. aasta

Keskkonnaminister Villu Reiljan mõisteti  süüdi KarS § 293 lg 2 p 2, 4 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning vandeadvokaat Tarmo Sild KarS § 295 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Reiljan nõudis T. Silla vahendusel ühe äriühingu esindajalt 1 500 000 krooni pistist riigile kuuluva kinnisasja müügiprotsessis samale äriühingule soodsate otsuste tegemise eest. Kohus karistas V. Reiljani tingimisi vangistusega ja T. Silda rahalise karistusega.

Võru Maakohtu kohtunik Vambola Olli mõisteti süüdi KarS § 311 ja § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Olli tegi tema menetluses olevates väärteoasjades oma kahe tuttava kasuks teadvalt ebaseaduslikud kohtulahendid, saades selle eest ühelt tuttavalt vastutasuks ka altkäemaksu. Kohus karistas V. Ollit osaliselt reaalse vangistusega.

Viru Maakohtu kohtunik Jüri Sakkart mõisteti süüdi Karistusseadustiku (KarS) § 241 lg 1, KarS § 294 lg 2 p 2 ja KarS § 316¹ järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Sakkart avaldas ebaseaduslikult kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmeid ning piiratud tasemega riigisaladuseks olevat jälitusteavet. Vastutasuks andmete avaldamise eest nõustus J. Sakkart vastu võtma 50 000 krooni suurust altkäemaksu. Kohus karistas J. Sakkartit 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega.

Viru Maakohtu kohtunik Mihhail Komtšatnikov mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. M. Komtšatnikov nõudis ja nõustus võtma100 000 krooni  altkäemaksu tema menetluses olevas kriminaalasjas tapmissüüdistusega kohtu all olevalt isikult tolle tuttavate vahendusel selle eest, et vabastada süüdistatav vahi alt ning tema vahistamine asendada kautsjoniga. Kohus karistas M. Komtšatnikovi 2-aastase vangistusega.

Lõuna Politseiprefektuuri politseinõunik ja hiljem Julgestuspolitsei käsutusse suunatud ülemkomissarina töötanud Gunnar Suur mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. G. Suur sekkus mitmel korral ebaseaduslikult teiste politseiametnike tegevusse oma tuttava  toimepandud õiguserikkumiste menetlemisel, mõjutades politseiametnikke suhtuma tuttava tegudesse tavapärasest leebemalt. Vastutasuks võimaldas sama tuttav liisingfirma esindajana altkäemaksuna sõlmida G. Suurel tavapärasest erinevatel tingimustel mitu autoliisingu lepingut. Samuti värbas G. Suur teisi politseiametnikke osutama ebaseaduslikult eraviisilist turvateenust oma tuttavale kuuluvas ööklubis, saades selle eest vastutasuks altkäemaksuna soodustingimustel laenu. Kohus karistas G. Suurt tingimisi vangistusega.

Lääne Politseiprefektuuri vanemkomissar ning samal ajal ka mootorsõidukite tehnoülevaatusega tegeleva äriühingu asutaja ja osanik Erik Teder mõisteti süüdi KarS § 296 lg 2 p 1, 2, § 298 lg 2 ning § 344 lg 1 ja § 22 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E. Teder andis ja vahendas korduvalt mitmele tehnoülevaatajatele altkäemaksu tehniliselt mittekorras mootorsõidukite tehnoülevaatuse läbimise eest ning aitas kaasa selleks vajalike dokumentide võltsimisele. Kohus karistas E. Tederit tingimisi vangistusega.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja Indrek Kressa mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Kressa eelistas Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi väljatöötamise, arendamise, hoolduse ja koolituse ning muude infotehnoloogiavahendite soetamise lepingute sõlmimisel ühte äriühingut, saades selle eest nii sularahas kui ka fiktiivsete töölepingute alusel pistist kokku 725 084 krooni. Kohus karistas I. Kressat osaliselt reaalse vangistusega.

Riigikogu Kantselei haldusteenistuse hooldus- ja remonditalituse juhataja Andres Metsaveer mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Metsaveer võttis kahe ehitusettevõtte esindajalt pistist Riigikogu Kantselei poolt tellitavate ehitus- ja remonttööde suunamise eest samadele äriühingutele. Kohus karistas A. Metsaveert tingimisi vangistusega.

Eesti Mereväe mereväebaasi laevaremondisektsiooni ülem kaptenmajor Vladlen Marov mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4 ja § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning relvastussektsiooni ülem kaptenmajor Aleksandr Saarse KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Marov nõudis ja võttis mitmete laevaremondifirmade esindajatelt kokku 520 000 krooni altkäemaksu Eesti Mereväe laevade remont- ja hooldustööde riigihangetel konkurentsieeliste loomise eest. Lisaks vahendas V. Marov altkäemaksu andmist A. Saarsele. Kohus karistas V. Marovit osaliselt reaalse vangistusega ning A. Saarset tingimisi vangistusega.

2010. a mõisteti KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi kaks eraisikut, kes püüdsid pärast kaptenmajor Vladlen Marovi teenistusest lahkumist anda pistist ühele teisele Eesti Mereväe mereväebaasi ohvitserile päästevahendite hooldus- ja remonditööde lepingute saamise eest. Kohus karistas ühte eraisikut tingimisi vangistusega ning teist rahalise karistusega.

Narva linnavolikogu liige Aleksandr Moissejev mõisteti süüdi KarS § 297 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Moissejev lubas maksta 300 000 krooni pistist Ida Prefektuuri politseiametnikule talle kasulike menetluslike otsuste tegemise eest ühes kriminaalasjas. Lubatud pistisesummast 100 000 krooni andis A. Moissejev kuriteo matkimise käigus ka politseiametnikule vahetult üle. Kohus karistas A. Moissejevit reaalse vangistusega.

Tallinna Kommunaalameti inseneriosakonna juhataja Jaan Maanas mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Maanas sai ühe ehitusettevõtte juhilt sularahas ja soodustingimustel laenu näol pistist kokku 117 900 krooni, kasutades vastutasuna oma ametiseisundit sama äriühingu huvides. Kohus karistas J. Maanast tingimisi vangistusega.

2009. aasta

Lõuna politseiprefekti ja hiljem Ida politseiprefektina töötanud Aivar Otsalt mõisteti  süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 137 lg 1 ja § 22 lg 2, § 361 lg 1 ja § 22 lg 3, § 418 lg 2 p 1, § 420 lg 1, § 415 lg 1, § 418¹ lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Arved Ant KarS § 201 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna ülemkomissar Raivo Kiisk KarS § 137 lg 1, § 201 lg 2 p 3, 4 ja § 22 lg 3, § 418 lg 2 p 1, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse komissar Janek Prits KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2  p 1, 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse komissar Margus Ratnik KarS § 201 lg 2 p 1, 3, § 361 lg 1, § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse juhtivinspektor Veikko Vulf KarS § 201 lg 2 p 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2 p 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse juhtivinspektor Aivo Filippov KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2 p 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Lõuna Politseiprefektuuri kriminaaltalituse juhtivinspektor Margus Ootsing KarS § 201 lg 2 p 1, 3, 4, § 361 lg 1, § 418 lg 2 p 3, § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Lõuna Politseiprefektuuri teenistusosakonna juhtivspetsialist Eduard Vismann KarS § 201 lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Seega oli enamik mainitud isikutest seotud nii politseiprefektuuri vara omastamisega, ebaseadusliku jälitustegevusega Lõuna politseiprefekti suhtes, tulirelvade ja laskemoona ning lõhkeseadeldiste oluliste osade ebaseadusliku käitlemisega kui ka kalapüügi ja jahi ebaseadusliku pidamisega. Kohus karistas isikuid tingimisi vangistuse või rahalise karistusega.

Keskkriminaalpolitsei narkokuritegude osakonna ülemkomissar Vallo Jäärats mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2, § 294 lg 2 p 1 ning § 315 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Jäärats teostas oma tuttava palvel kolmandate isikute suhtes ebaseaduslikult jälituse eritoiminguid ning väljastas politsei infosüsteemist ja muudest andmebaasidest ebaseaduslikult ametialast informatsiooni. Vastutasuks sai V. Jäärats altkäemaksuna enda tasuta kasutusse kaks tuttavale kuuluvat sõidukit ja korteri. Lisaks käitles V. Jäärats korduvalt ebaseaduslikult narkootilist ainet kokaiini. Kohus karistas V. Jääratsit osaliselt reaalse vangistusega.

2009. a luges kohus tõendatuks, et vandeadvokaat Margus Heek (1962-2007) on pannud toime KarS § 209 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M. Heek lõi isikliku varalise kasu saamise eesmärgil kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud isikule teadvalt ebaõige ettekujutuse, nagu tuleks soodsa lahendi saamise eest prokurörile maksta. Tegelikkuses M. Heek saadud rahasummat prokurörile edasi anda ei kavatsenud, vaid soovis kelmuse teel saadud raha endale jätta.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse Muuga teeninduskoha vaneminspektor Larissa Nedostojeva mõisteti süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. L. Nedostojeva võttis äriühingu esindajalt sularahas pistist tolliformaalsuste teostamise eest. Kohus karistas L. Nedostojevat tingimisi vangistusega.

Sotsiaalkindlustusameti infotehnoloogia osakonna ja süsteemitehnoloogia osakonna juhataja Teet Kallaste mõisteti süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T. Kallaste eelistas infotehnoloogia teenuste tellimisel ühte äriühingut, saades selle eest nii sularahas kui ka fiktiivsete töölepingute alusel altkäemaksu kokku 132 490 krooni. Kohus karistas T. Kallastet tingimisi vangistusega.

Sotsiaalkindlustusameti finants- ja varahaldusosakonna raamatupidamistalituse pearaamatupidaja asetäitja Raili Raudsepp mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. R. Raudsepp kandis Sotsiaalkindlustusameti pangakontodelt 77 ülekandega enda isiklikule kontole üle kokku 380 627 krooni, pannes sellega toime temale usaldatud vara omastamise. Kohus karistas R. Raudseppa tingimisi vangistusega.

Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna ehitusnõunik ja ehitusteenistuse juhataja Enno Tammekivi mõisteti süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E. Tammekivi suunas linna korraldatavaid ehituse riigihankeid teatud ettevõtetele. Vastutasuna saadud tööde eest ostsid kõnealused ehitusettevõtted E. Tammekivile pistisena ehitusmaterjali ja sanitaartehnikat ning tasusid talle kuuluval kinnistul asuva palkmaja osamakse kokku 604 695 krooni väärtuses. Kohus karistas E. Tammekivi tingimisi vangistusega.

2008. aasta

Tallinna Tööhõiveameti tööturukoolituse osakonna juhataja ja sotsiaalministri nõunik Kaimo Olesk mõisteti 2008. a süüdi KarS § 293 lg 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Olesk tagas Tööhõiveameti poolt lepingute sõlmimise ühe koolitusfirmaga, saades samalt äriühingult pistisena mitmeks aastaks enda tasuta kasutusse kaks sõidukit. Peale selle tagas K. Olesk koolituslepingute ning projektijuhtimislepingute sõlmimise oma sõpradele kuuluvate äriühingutega, saades selle eest neilt nii sularahas kui ka asjadena kokku 395 375 krooni altkäemaksu. Kohus karistas K. Oleskit tingimisi vangistusega.

Harju Maakohtu kohtunik Ardi Šuvalov mõisteti 2008. a kohtus süüdi KarS § 294 lg 1 ja § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Šuvalov võttis tema menetluses olevas kriminaalasjas süüdistatavalt 200 000 krooni altkäemaksu õigeksmõistva või soodsama kohtuotsuse tegemise eest. Kohus karistas A. Šuvalovit 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

Tolliameti uurimisosakonna vanemspetsialist Vitali Oleinik mõisteti 2008. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Oleinik küsis tema menetluses oleva kriminaalasja lõpetamise ja kriminaalmenetluse raames kinnipeetud vara vabastamine eest vastutasuna alguses 500 000 krooni suurust ja hiljem 40 000 USD suurust pistist ülekandena tema poolt nimetatud off-shore firmade kontodele. Kohus karistas V. Oleinikut osaliselt reaalse vangistusega.

Kiviõli linnapea Voldemar Trumm mõisteti 2008. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Trumm nõudis ühelt sihtasutuselt 300 000 krooni pistist, lubades maksta samale sihtasutusele linna poolt rahalist toetust. Kohus karistas V. Trummi tingimisi vangistusega.

AS-i Rakvere Viljasalv juhatuse liikmed Vladimir Semjonov ja Marti Kedder ning müügijuht Sergei Karakai mõisteti kohtus 2008. a süüdi KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V. Semjonov, M. Kedder ja S. Karakai müüsid viljasalve elevaatoris hoiul olevat riigi julgeolekureservi vilja ebaseaduslikult äriühingu majandushuvides. Kohus karistas V. Semjonovit vangistusega ning M. Kedderit ja S. Karakaid tingimisi vangistusega.

AS-i Spacecom juhatuse esimees Oleg Ossinovski mõisteti 2008. a süüdi KarS § 400 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti mõisteti samas asjas süüdi juriidiline isik AS Spacecom KarS § 400 lg 2 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. O. Ossinovski üritas sõlmida AS-i Spacecom nimel konkurentsi kahjustavat kokkulepet raudtee kaubaveoturul Eestis. Kohus karistas O. Ossinovskit ja AS-i Spacecom rahalise karistusega.

2007. aasta

Vabariigi Presidendi Kantselei haldusteenistuse juhataja Jüri Soone mõisteti 2007. a kohtus süüdi KarS 293 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Soone suunas Vabariigi Presidendi Kantselei poolt tellitavaid ehitus- ja remonttöid kahele ehitusettevõttele. Vastutasuna saadud tööde eest tegid samad ehitusettevõtted pistisena J. Soone eramus tasuta ehitus- ja remonttöid ning andsid talle üle 19 990 krooni maksva televiisori. Lisaks omastas J. Soone Vabariigi Presidendi Kantselei nimel ostetud kaupu. Kohus karistas J. Soonet tingimisi vangistusega.

Aastatel 2004–2006 paljastas Kaitsepolitseiamet ca 50 Kirde- ja Kagu-Eesti piiritollipunktide tolli- ja piirivalveametnikku, kes panid toime pistise- ja altkäemaksukuritegusid. Kõnealused ametnikud võtsid peamiselt altkäemaksu Eestisse veetava salakauba kontrollimata jätmise eest. 2007. a sai enamik eelnimetatud korruptsioonijuhtudest lahendi ning kohus mõistis ebaausatele ametnikele valdavalt tingimisi vangistused.

Tallinna Tolliinspektuuri inspektorid Leo Lumila ja Sven Junkur mõisteti kohtus 2007. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 ja § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. L. Lumila ja S. Junkur võtsid altkäemaksu avastatud tolliformaalsuste rikkumisele reageerimata jätmise eest. Kohus karistas L. Lumilat ja S. Junkurit tingimisi vangistusega.

Vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov mõisteti kohtus 2007. a süüdi KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Belov lõi oma kliendile ettekujutuse, et tema kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks on vaja anda kohtunikule altkäemaksu. S. Belovil polnud tegelikkuses kavatsustki saadud raha kohtunikule edastada. Kohus karistas S. Belovi rahalise karistusega.

2006. aasta

Lääne-Viru Maakohtu kohtunik Monica Vels mõisteti 2006. a süüdi KarS § 311 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. M. Vels tegi tema menetluses olevates väärteoasjades oma tuttava kasuks seadusele mittevastavad kohtuotsused, viidates kohtuotsuste motiveerivas osas teadlikult tõele mittevastavatele asjaoludele. Kohus karistas M. Velsi tingimisi vangistusega.

Riigikantselei infosüsteemide ja asjaajamise osakonna infotehnoloogia talituse juhataja Kristjan Mälk mõisteti 2006. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. K. Mälk tellis Riigikantselei nimel oma tuttava äriühingult arvutitehnikat ning sai pistisena enda tasuta kasutusse äriühingu poolt liisitud sõiduki. Kohus karistas K. Mälku tingimisi vangistusega.

Tartumaa Pensioniameti direktor Anne Jõgi mõisteti 2006. a süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samuti mõisteti samas asjas süüdi Tartumaa Pensioniameti peaspetsialist Jaanus Jõgi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Jõgi tellis Tartumaa Pensioniameti nimel koolitusteenust ühelt äriühingult, saades selle eest pistist kokku 8 376 krooni. J.Jõgi osales koolitusteenuse tellimises ja teostas järelevalvet sama äriühingu poolt tehtavate tööde üle, saades vastutasuks altkäemaksu nii sularahas kui ka ülekannetena iseenda ja oma tütre pangakontodele kokku 154 510 krooni ulatuses. Kohus karistas A. Jõge rahalise karistusega ja J. Jõge tingimisi vangistusega.

Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna juhtivinspektor Jevgeni Semjonov mõisteti kohtus 2006. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sama prefektuuri vanemkonstaabel Jevgeni Mäting mõisteti süüdi KarS § 294 lg 2 p 2, 3 ja § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. J. Semjonov ja J. Mäting nõudsid ja võtsid altkäemaksu selle eest, et jätsid seaduses ettenähtud korras vormistamata salakütuse veo. Kohus karistas J. Semjonovit ja J. Mätingut tingimisi vangistusega.

Tallinna Politseiprefektuuri pearaamatupidaja Tiina Metsalu mõisteti kohtus 2006. a süüdi KrK § 148 lg 2, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T. Metsalu esitas OÜ Sanaale juhatuse liikme ja juhina tahtlikult maksuhaldurile OÜ Sanaale käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid, jättes arvestamata ja deklareerimata käibemaksu ning tasumata tulumaksu. Kohus karistas T. Metsalu vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Kirde Tolliinspektuuri Narva maanteetollipunkti vaneminspektor ja vahetuse vanem Merle Mehist ja nooreminspektor Jevgeni Zorin mõisteti kohtus 2006. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Mehist ja J. Zorin tagasid altkäemaksu eest salakaupa vedavate veoautode tollikontrolli eest varjatult läbimise Narva maantee tollipunktist. Kohus karistas Merle Mehistit ja Jevgeni Zorinit tingimisi vangistusega.

Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Ants Manglus mõisteti 2006.a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 4, § 201 lg 2 p 1, 3 ning § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Manglus nõustus 60 000 krooni suuruse altkäemaksu vastuvõtmisega, lubades anda selle eest kooskõlastused looduskaitseala territooriumile ehitatava hotelli detailplaneeringule. Samuti nõustus Ants Manglus 1 000 000 krooni suuruse altkäemaksu vastuvõtmisega, lubades selle eest teha ettepaneku riigi ostueesõiguse kasutamiseks fiktiivselt turuhinnast kallimaks hinnatud kinnistu soetamisel riigile. Peale selle aitas A. Manglus kaasa Valga Linnavalitsuse linnasekretäri Janar Kuusi toimepandavale omastamisele ning võltsis dokumente ja kasutas võltsitud dokumente. Kohus karistas A. Manglust osaliselt reaalse vangistusega.

Tallinna Ülikooli kinnisvara osakonna haldustalituse ehitusspetsialist Rein Orusaar mõisteti 2006. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 2 ja 4, § 293 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1 ning KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. R. Orusaar küsis ühelt äriühingult 500 000 krooni altkäemaksu Tallinna Ülikooli tõlkeseadmete ostmiseks korraldatud riigihanke suunamise eest. Samuti sai R. Orusaar Tallinna Ülikooli kaabeldustööde tellimise eest ühelt teiselt äriühingult altkäemaksuna kodutehnikat ja ehitustöid talle kuuluval kinnistul kokku 59 838 krooni suuruses summas. Mõlemal juhul lubas R. Orusaar firmadel altkäemaksusumma võrra suurendada ka hangete ja tellitavate tööde maksumust. Peale selle sai R. Orusaar ühelt projekteerimisfirmalt pistist 11 800 krooni. Samuti võltsis ta ka dokumente ja kasutas võltsitud dokumente. Kohus karistas R. Orusaart osaliselt reaalse vangistusega.

2005. aasta

Sotsiaalministeeriumi infotehnoloogia juht Henry Timmerman mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 1, 2, § 294 lg 2 p 1, 2 ja § 394 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. H. Timmerman sai pistise ja altkäemaksuna tulu äriühingute esindajatelt selle eest, et ta võimaldas nendel firmadel võita ministeeriumi välja kuulutatud hankekonkursse. Saadud tulu laskis H. Timmerman fiktiivsete arvete alusel kanda temaga seotud firmade arvele, et varjata pistise ja altkäemaksu saamist. Kohus karistas H. Timmermani osaliselt reaalse vangistusega.

Justiitsministeeriumi üldosakonna referent Kairi Kõrm mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Kõrm kasutas oma ametiseisundit, eelistades rahalise vastutasu eest ühe kindla kinnisvaraettevõtte teenuseid teistele kinnisvaraettevõtetele. Kohus karistas K. Kõrmi tingimisi vangistusega.

Võru Maakohtu haldusdirektor Silvi Lill mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Lill määras endale põhjendamatult autokompensatsiooni isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise eest, kuigi ta kasutas tegelikult ametisõidukit. Kohus karistas S. Lille tingimisi vangistusega.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse juhataja kohusetäitja Ahti Lille mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 4 ja § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Lille küsis kuriteo matkimise käigus ühe firma juhatuse liikmelt äriühingu tegevuse uurimiseks alustatud kriminaalasja lõpetamise eest altkäemaksu. Kohus karistas A. Lillet osaliselt reaalse vangistusega.

Tolliameti uurimisosakonna kriminaaltalituse vanemspetsialist Kalev Ollo mõisteti 2005. a kohtus süüdi KarS § 137 lg 1 ja § 418 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Ollo teostas eraviisilist jälitustegevust, kuulates salaja pealt oma ülemuse kabinetis toimunud isikutevahelisi vestlusi. Peale selle käitles K. Ollo ebaseaduslikult laskemoona. Kohus karistas K. Ollot tingimisi vangistusega.

Põhja Politseiprefektuuri kriminaaltalituse vaneminspektor Andrei Onufrijev mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 1 ja § 25 lg 2, § 293 lg 1 ja § 25 lg 2 ning § 289 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Onufrijev tegi ettepaneku maksta temale altkäemaksu 10 000 krooni ühe kriminaalasja lõpetamise eest ning pistist teise kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti kasutas A. Onufrijev politsei käsutuses olevaid andmekogusid kolmandatele isikutele andmete väljastamiseks. Kohus karistas A. Onufrijevit vangistusega.

Kirde Tolliinspektuuri Narva tollipunkti inspektor Igor Kuligin mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Kuligin võimaldas ebaseaduslikult rahalise vastutasu eest eraisikutel korduvalt toimetada üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes deklareeritavat kaupa. Kohus karistas I. Kuliginit tingimisi vangistusega.

Narva maanteetollipunkti inspektor Janno Suvi mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. J. Suvi võimaldas ebaseaduslikult rahalise vastutasu eest siseneda eraisikul sõiduautoga Eesti Vabariiki ilma tollikontrollita. Kohus karistas J. Suve tingimisi vangistusega.

Tallinna Tööhõiveameti direktor Marju Rein mõisteti kohtus 2005. a süüdi KrK § 161 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Rein nimetas oma käskkirjaga fiktiivselt tööle 2 inimest, kes andsid vastavalt kokkuleppele iga kuu osa oma töötasust M. Reinule. Kohus karistas M. Reinu rahalise karistusega.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhataja ja juhtivinspektor Endel Visnapuu mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 418 lg 1 ja § 289 ning KrK § 161¹ järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E. Visnapuu kasutas kontrollreidil tabatud õigusrikkuja suhtes vägivalda ning lõhkus ühel kontrollreidil avastatud loata püügivahendi, millega tekitas olulise varalise kahju. Samuti hoidis E. Visnapuu oma kodus ebaseaduslikult tulirelvi ja nende osi ning laskemoona. Kohus karistas E. Visnapuud tingimisi vangistusega.

AS TRC Tubakas omanik Vahur Jegorov mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 298 lg 1 ja § 25 lg 2 ning § 316 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Jegorov andis altkäemaksu AS TRC Tubakas suhtes maksundusalast väärtegu menetlenud maksuametnikele maksusüütegusid kajastavate dokumentide tagastamise eest. Samuti pani V. Jegorov toime süütõendite kunstliku loomise katse, hävitades kuriteo matkimise käigus talle tagastatud maksusüütegusid kajastava disketi. Kohus karistas V. Jegorovit vangistusega.

Kütuseärimehed Eduard Belinson, Vladimir Kosik ja Jüri Rand mõisteti kohtus 2005. a süüdi KrK § 76 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Süüdimõistetud organiseerisid grupis kütuse suuremahulist salakaubavedu võltsitud dokumentide kasutamisega Roomassaare sadama kaudu. Riigile jäeti tasumata aktsiisi- ja käibemaks kokku summas 46 388 828 krooni. Kohus karistas E. Belinson ja J. Randa vangistusega ning V. Kosikut tingimisi vangistusega. Lisaks mõisteti neilt solidaarselt riigi kasuks välja 34 917 918 krooni.

Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula piiripunkti piirivalvur Margus Loorits mõisteti kohtus 2005. a süüdi KarS § 294 lg 1 järgi. M. Loorits võttis altkäemaksuna raha ja lubas vastutasuna selle eest oma ametiseisundit ära kasutades tuua Venemaalt Eestisse keelatud ja eriluba nõudvat kaupa – kolm käsigranaati. M. Looritsat karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega (sellest reaalselt šokivangistus 2 kuud ning ülejäänu tingimisi 12-kuulise katseajaga).

2004. aasta

Välisministeeriumi haldusosakonna juhataja Kalle Kuusik mõisteti kohtus 2004. a süüdi KrK § 76 lg 1 ja § 186 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Kuusik ostis välismaalt oma välisteenistuses olevate alluvate nimele sõidukid ning võltsis sõidukite ostmiseks ja Eestisse toomiseks vajalikel dokumentidel alluvate allkirju. Samuti pani K. Kuusik võltsitud dokumentide alusel sõidukite Eestisse toomisega toime salakaubaveo ning ühtlasi põhjustas sellega maksukahju. Kohus karistas K. Kuusikut rahalise karistusega.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti rahandusosakonna juhataja asetäitja Illar Ehala mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 289 ja § 300 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Ehala tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajana korruptsioonivastase seadusega keelatud tehinguid enda lähisugulaste firmadega. Samuti lõi I. Ehala ehitustööde riigihankel ühele firmale põhjendamatuid soodustingimusi. Kohus karistas I. Ehalat rahalise karistusega.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakonna juhataja Artur Aganitš mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Aganitš nõudis talle alluvalt ametnikult pistist viimasele lisatasude taotlemise ja premeerimise eest. Kohus karistas A. Aganitši rahalise karistusega.

Tööturuameti informaatikaosakonna direktor ja hilisem nõunik Ülo-Karla Kask mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Ü.-K. Kask osales Phare projekti raames korraldatud rahvusvahelise hankekonkursi hindamiskomisjoni töös, mis tunnistas konkursi võitjaks tema pojaga seotud konsortsiumi. Kohus karistas Ü.-K. Kaske tingimisi vangistusega.

Maksuameti maksupettuste tõkestamise talituse pearevident Priit Karumaa mõisteti 2004. a süüdi KarS § 243 ja § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. P. Karumaa kogus edastamise eesmärgil ja edastas Venemaa kodanikele asutusesiseseks tunnistatud teavet. Peale selle andis P. Karumaa 5 000 krooni altkäemaksu ühele rahapesu andmebüroo ametnikule. Kohus karistas P. Karumaad tingimisi vangistusega.

Tallinna Tolliinspektuuri Lennujaama tollipunkti juhataja Peeter Ventsel mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. P. Ventsel küsis pistist äriühingu esindajalt selle eest, et ta vabastaks kõnealusele firmale kuuluva kauba tollikontrollitsoonis läbivaatusest ehk füüsilisest kontrollist. Kohus karistas P. Ventselit tingimisi vangistusega.

Ida-Viru Piirivalvepiirkonna majandusosakonna leitnant Vladimir Dementjev mõisteti 2004. a süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 ja § 22 lg 1, 2 ning § 418 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Dementjev osales salakaubaveo toimepanemises ning ärgitas ka oma töökaaslasi selles osalema. Peale selle käitles V. Dementjev ebaseaduslikult laskemoona. Kohus karistas V. Dementjevit tingimisi vangistusega.

Ida Politseiprefektuuri juhtivinspektor Illar Männi mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 289 ja § 214 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Männi toimetas korduvalt ebaseaduslikult arestimajast välja kinnipeetu ning jättis ta ilma konvoi järelevalveta. Samuti nõudis I. Männi süüdistatavalt pettuse teel omastamise eesmärgil raha summas 2 000 eurot tema vahi alt vabastamise organiseerimise eest. Kohus karistas I. Männit vangistusega.

Põhja Politseiprefektuuri konstaablid Aleksandr Zimin ja Vladimir Romantšuk mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Al. Zimin ja V. Romantšuk võtsid altkäemaksu liikluseeskirja rikkujalt. Kohus karistas A. Ziminit ja V. Romantšukki osaliselt reaalse vangistusega.

Tapa Väljaõppekeskuse tagalaülem Peeter Veltmann ja transpordigrupi ülem Jaak Lindpere mõisteti kohtus 2004. a süüdi KrK § 161 (KarS § 289) ja KrK § 259 lg 1 (KarS § 446 lg 1) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. P. Veltmann ja J. Lindpere tegid mitme aasta jooksul kaitseväes erinevatel ametikohtadel tehinguid rohkem kui 1 miljoni krooni ulatuses enda osalusega äriühinguga. Kohus karistas P. Veltmanni ja J. Lindperet tingimisi vangistusega.

2004. a lõpetas kohus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse AS-i PKL peadirektori Grigori Oništšenko suhtes KrK § 165 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning AS-i Eesti Loots üheksa lootsi suhtes KrK § 164 lg 2 p 1 ja § 164’ lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. G. Oništšenko andis AS-is Eesti Loots töötavatele lootsidele korduvalt altkäemaksu, mille vahendas lootsidele üks nende kolleeg. Kohtumäärusega pani kohus kohtualustele kohustuse tasuda riigi tuludesse prokuröriga kokkulepitud summad.

AS-i Eesti Vanglatööstus Tartu osakonna juhataja Urmas-Elder Võsu mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 293 lg 1 järgi. U.-E. Võsu nõudis ja võttis vastu raha ning lubas selle eest vastutasuna OÜ-le KaguMööbel kuuluvad ning AS-i Eesti Vanglatööstus valduses olevad seadmed ja materjalid tagastada, samuti kontrollida OÜ-le KaguMööbel Tartu Vanglas tööd teinud kinnipeetavate tegevust. U.-E. Võsu karistati rahalise karistusega.

Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik Aigar Liping mõisteti Võru Maakohtus 2004. a süüdi KrK § 141¹ lg 2 p 2; 17 lg 6 ja 139 lg 3 p 1 ning 259 lg 1 järgi. A. Liping omastas iga kuu Sänna baasi vahtkonna töötajate palgaraha, andis loa oma tuttavale kaitseliitlasele ebaseaduslikuks metsaraieks ja raiutud metsamaterjali varastamiseks, millega kaasnes peale suure keskkonnakahju tekitamise veel võimu ja teenistusseisundi kuritarvitamine. A. Lipingut karistati tingimisi vangistusega.

Kütuse sertifitseerimisega tegeleva firma juhataja Aleksei Vaiser mõisteti kohtus 2004. a süüdi KarS § 294 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Vaiser võttis altkäemaksu teise äriühingu esindajalt kvaliteedinõuetele mittevastavale kütusele vastavussertifikaadi väljastamise eest ning võltsis dokumenti. Kohus karistas A. Vaiserit tingimisi vangistusega.

2003. aasta

Kaitseministeeriumi asekantsler Margus Kolga mõisteti kohtus 2003. a süüdi KarS § 289,  § 241 lg 1 ja § 341 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Kolga tellis ametiisikuna tõlketöid oma lähisugulase äriühingult, võimaldas ebaseaduslikku juurdepääsu konfidentsiaalse tasemega riigisaladusele juurdepääsuluba mitteomavale isikule ning võltsis dokumenti. Kohus karistas M. Kolgat rahalise karistusega.

Sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ahti Kallikorm mõisteti kohtus 2003. a süüdi KrK § 164’’ lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Kallikorm sai varalist kasu äriühingult, millega Sotsiaalministeeriumil oli sõlmitud projektijuhtimise leping ning lepingu valdkonnas teostas A. Kallikorm järelevalvet. Kohus karistas A. Kallikormi rahalise karistusega.

Eesti Kultuurkapitali tegevdirektor Avo Viiol mõisteti kohtus 2003. a süüdi KrK §de 141’ lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Viiol riisus ametiseisundi kuritarvitamise ja omastamise teel Kultuurkapitali vara ca 8,5 miljoni krooni ulatuses. Peale selle võltsis A. Viiol riisumise varjamiseks korduvalt dokumente. Kohus karistas A. Viiolit vangistusega.

Tallinna Linnakohtu kohtunik Ain Truu mõisteti kohtus 2003. a süüdi KarS § 249 lg 1 ja  KrK § 124’’’ lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Truu võttis ühe vangi ennetähtaegse vabastamise eest altkäemaksu ja võttis 18-aastaselt kohtualuselt ebaseaduslikult vabaduse oma korteris. Kohus karistas A. Truud vangistusega.

Pärnu Politseiprefektuuri komissar Uno Reedik ja juhtivinspektor Vladimir Nikitin mõisteti kohtus 2003. a süüdi KrK § 161 ja § 17 lg 5, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning vaneminspektor Rein Künnap KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. R. Künnap, täites relvuri ülesandeid, tuli vastu U. Reediku ja V. Nikitini palvele vormistada relvasoetuslubade saamiseks vajalikud dokumendid eraisikutele ilma relvaeksamit sooritamata. Kohus karistas eelnimetatud ametnikke rahaliste karistustega.

Tallinna Tööhõiveameti osakonna juhataja Mati Karu mõisteti kohtus 2003. a süüdi KrK § 161 ja § 143 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Karu võltsis koos oma tuttavaga dokumente, mille alusel väljastatud tööturutoetused nad koos omastasid. Kohus karistas M. Karu rahalise karistusega.

Tallinna Tööhõiveameti töövahetusosakonna juhataja Anneli Sild mõisteti kohtus 2003. a süüdi KarS § 289 ja § 299 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Sild kuritarvitas ametiseisundit, makstes alusetult riigieelarvest töötu abiraha erinevatele isikutele, ning varalise kasu saamiseks võltsis dokumenti. Kohus karistas A. Silda tingimisi vangistusega.

Edela tolliinspektuuri töötajad Kersti Koitla, Villem Karotamm ja Stanislav Lootus mõisteti kohtus 2003. a süüdi KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Koitla, V. Karotamm ja S. Lootus võtsid isikute grupis altkäemaksu erimärgistatud kütuse kasutamise kontrollreidi käigus väärteomenetluse protokolli vormistamata jätmise eest. Kohus karistas neid tingimisi vangistusega.

Kagu Piirivalvepiirkonna Luhamaa piiripunkti piirivalvur Sven Mäe mõisteti 2003. a süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Mäe võttis 5 000 krooni altkäemaksu, kindlustades selle eest ühe isiku salakaubaveo toimepanekut piiril. Kohus karistas S. Mäed osaliselt reaalse vangistusega.

Pankrotihaldur Gunnar Kivila mõisteti kohtus 2003. a süüdi KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. G. Kivila nõudis ja võttis korduvalt pistist pankrotimenetluses oleva äriühingu esindajalt äriühingu tarvis müügilitsentside väljastamise avalduse koostamise eest ning pankrotimenetluses oleva äriühingu ning teise äriühingu rendilepingu allkirjastamise eest. Kohus karistas G. Kivilat tingimisi vangistusega.

2002. aasta

Kaitseministeeriumi büroojuhataja Kristel Kohv mõisteti kohtus 2002. a süüdi KrK § 141’ lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. K. Kohv kuritarvitas oma ametiseisundit, kandes ministeeriumi kontolt ilma õigusliku aluseta raha oma isiklikule kontole. Samuti võttis ta ministeeriumi kontolt omastamise eesmärgil välja sularaha. Kohus karistas K. Kohvi tingimisi vangistusega.

Päästeameti peadirektori asetäitja Jaanus Vessart mõisteti kohtus 2002. a süüdi KrK §164’’’’ lg 4 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J. Vessart sooritas ametiisikuna tehinguid osaühinguga, mille nõukogu liige ta ise samal ajal oli. Peale selle rikkus J. Vessart tehingute tegemisel ka riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid. Kohus karistas J. Vessartit rahalise karistusega.

Tööturuameti peadirektor Urve Vool mõisteti kohtus 2002. a süüdi KarS § 289 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. U. Vool kasutas ilma rendilepingut sõlmimata Tööturuameti ruume ning jättis maksmata kommunaal- ja ekspluatatsiooniteenuste eest, tehes sellega endale põhjendamatuid soodustusi. Kohus karistas U. Voolu rahalise karistusega.

Tallinna Politseiprefektuuri konstaablid Priit Olup, Arvi Tammekänd ja Risto Pärn mõisteti kohtus 2002. a süüdi KrK § 164 lg 2 p 1, 2 ja KrK § 161 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Samuti mõistis kohus süüdi Dmitri Kilinkarovi KrK § 164’ lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Konstaablid P. Olup, A. Tammekänd ja R. Pärn pressisid korduvalt grupiviisiliselt Kadaka turul kauba müüjatelt välja altkäemaksu, mille eest andsid teada sellele turule tehtavatest reididest ja võimaldasid müüa piraattooteid. Altkäemaksu vahendas politseiametnikele korduvalt D. Kilinkarov. Samuti mõisteti politseinikud süüdi Kadaka turu müüjatelt kauba ebaseaduslikus äravõtmises ning selle nõuete kohaselt arvele võtmata jätmises. Kohus karistas P. Olupit, A. Tammekändu, R. Pärna ja D. Kilinkarovit peamiselt vangistustega.

Järvamaa Veterinaarkeskuse juhataja Ilmar Poll mõisteti kohtus 2002. a süüdi KrK § 164 lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. I. Poll pressis tema järelevalve alla kuuluval piimatööstuse objektil ehitustöid teinud ehitusfirmalt tööde mittetakistamise eest välja altkäemaksu. Kohus karistas I. Polli tingimisi vangistusega.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELKF) peadirektor Veljo Tinn mõisteti kohtus 2002. a süüdi KrK § 161 ja § 164’’ lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. V. Tinn sõlmis ebaseaduslikult ostu-müügi lepingu ELKFi poolt erafirma aktsiate omandamiseks turuväärtusest kõrgema hinnaga, põhjustades sellega fondile suure varalise kahju. Kohus karistas V. Tinni tingimisi vangistusega ning mõistis ELKFi kasuks välja 19 099 990 krooni.

Tallinna notar Sirje Rõõm mõisteti kohtus 2002. a süüdi KrK § 162 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S. Rõõm tõestas ebaseaduslikult omaniku Brunhild Dorothea Tiesenhauseni teadmata, nõusoleku ja juuresolekuta volikirja, millega volitati müüma omanikule kuuluvat kinnistut kolmandatele isikutele. Kohus karistas Sirje Rõõmu rahalise karistusega.

 2001. aasta

Teede- ja Sideministeeriumi kantsleri referent Maimu Valtenberg mõisteti kohtus 2001. a süüdi KrK § 186 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Valtenberg võltsis ministeeriumi kantsleri allkirja 13 ametlikul dokumendil, mille allkirjastamise õigus oli kantsleri pädevuses. Sellega soovis ta dokumentide kasutuselevõttu kiirendada. Kohus karistas M. Valtenbergi rahalise karistusega.

ARK Pärnu osakonna töötaja Enn Luur mõisteti kohtus 2001. a süüdi KrK § 164 lg 2 p 1 ja § 166 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, Olav Pärn KrK § 162 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning Riho Sillaots KrK § 166 lg 1 ja § 17 lg 6 ja § 186 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. E. Luur võttis korduvalt altkäemaksu võltsitud juhitunnistuste väljastamise eest ning võltsis juhitunnistuse väljastamiseks vajalikke dokumente. R. Sillaots võltsis juhitunnistuste taotlemiseks vajalikke dokumente ning O. Pärn allkirjastas E. Luuri palvel fiktiivseid eksamiprotokolle. Samuti mõistis kohus süüdi altkäemaksu andjad ja vahendajad. Kohus karistas isikuid peamiselt tingimisi vangistustega.

Eesti Maapanga juhatuse esimees Malle Eenmaa mõisteti kohtus 2001. a süüdi KrK § 164’’ lg 4 p 3 ja § 27 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. M. Eenmaa, kes oli riigile kuulunud Põllumajanduse Ameerika Välisabi Fondi nõukogu liige, saavutas nõukogus otsuse, millega fond sisuliselt loovutas oma vahendid 29 705 000 krooni ulatuses pangale, mille eesotsas ta oli. Kohus karistas M. Eenmaad vangistusega.

2000. aasta

Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep mõisteti kohtus 2000. a süüdi KrK § 164’’ lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sama ministeeriumi asekantsler Peep Lass mõisteti süüdi KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Lellep ostis ministeeriumile riigihankega sõiduauto, mida ei võetud riigivara- ega autoregistrikeskuses arvele. Hiljem müüs asekantsler P. Lass auto soodushinnaga A. Lellepile. Kohus karistas A. Lellepit tingimisi vangistusega ja P. Lassi rahalise karistusega.